Saime eile õhtul aru, kui suured vutifännid on uruguailased. Nimelt kanti telekast üle Tšiilis toimunud valikmängu. Esimese poolaja keskel lõi Uruguay oma esimese värava ja tervet linna täitis kõigi nende röökimine, kes sündmust ekraanilt järgisid. Karjusid rämedad mehehääled, kiljusid naisehääled, rõkkasid lapsed, klähvisid koerad. Alguses mõtlesime, et mis juhtus, siis saime aru ja viisime pildi + hääle kokku. Kohe süüdati kõrvalmaja katusel ka ilutulestik - seda kõike siis "kõigest" ühe värava, mitte võidu pärast.
Oleks tahtnud näha seda, kui riik 1930 ja 1950 ilmameistriks tuli.
Hakkasime, fotokad näpus, ootama järgmist väravat, aga seda ei tulnudki. Hoopis Tšiili lõi omalt poolt kolm tükki ja võitis. Väiksemat sorti ulgumine kõlas vaid siis, kui Suarez mängu lõpus penalti väravavahile pihku lõi. Uluguay!
Rahvustunne lehvib!
Anne mängib kesktormajat.
Siin elavad jalkafännid.
Kommentaarid
Postita kommentaar