(autor Santa Montefiore) armastusromaani tegevus toimub Argentiinas ja Inglismaal.
Kahjuks pole seda raamatut veel lugenud, kuid sõbrad filoloogid on asjaga kindlasti kursis.
Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Nagu arvata võib, kisub teema ikka rohkem sinna puude poole.
Üürisime nädalavahetusel auto ja põrutasime 300 km põhja poole, peaaegu Brasiilia piirini välja. Idarannikule jäävad mitmed Uruguay rahvuspargid - laguunid - kus elab tohutult linde.
Enamasti on sealsed alad madalad ja niisked, kuid vahetult ookeani äärde jäävad imeilusad ja võimsad liivadüünid.
Kõrgematel mitte liivastel kohtadel kasvab seal puu nimega ombu (Phytolacca dioica).
Olen eelnevalt ombuga kokku puutunud, kuid see, mida seal nägime, pani ahhetama-ohhetama.
Oleksime nagu nõiutud metsa sattunud, kust väljapääsu enam pole.
Puude tüved on väga massiivsed, aluselt oluliselt laienenud.
Ombu polegi tegelikult puu, tema esivanemad on rohtsed taimed. Sellepärast on vesine ja pehme ka tema puit, sisaldades kuni 80% vett. Seda saab vabalt noaga lõigata.
Ombu kodumaa on Lõuna-Ameerika pampad.
Erinevates suundades vonklevad massiivsed osaliselt maapealsed juured.
Kahjuks pole seda raamatut veel lugenud, kuid sõbrad filoloogid on asjaga kindlasti kursis.
Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Nagu arvata võib, kisub teema ikka rohkem sinna puude poole.
Üürisime nädalavahetusel auto ja põrutasime 300 km põhja poole, peaaegu Brasiilia piirini välja. Idarannikule jäävad mitmed Uruguay rahvuspargid - laguunid - kus elab tohutult linde.
Enamasti on sealsed alad madalad ja niisked, kuid vahetult ookeani äärde jäävad imeilusad ja võimsad liivadüünid.
Kõrgematel mitte liivastel kohtadel kasvab seal puu nimega ombu (Phytolacca dioica).
Olen eelnevalt ombuga kokku puutunud, kuid see, mida seal nägime, pani ahhetama-ohhetama.
Oleksime nagu nõiutud metsa sattunud, kust väljapääsu enam pole.
Paksust alumisest osast kasvavad välja mitmed erinevad tüved, seest võib puu olla tühi.
Ema- ja isaombu.
Ombude otsas tunnevad ennast hästi teisedki organismid.
Ombu mäel asus ka turismitalu, inimesed ei lasknud ennast häirida, et sellised ombud just nende õuele on kasvanud.
Gaucho indiaanlaste kultuuris portreteeritakse ombus kurjust ja kuratlikkust.
Et tegid puu-teemalise postituse, mis lõppes intrigeeriva lausega, siis küsiks, mis puud neile pühad on. Üldse legende puude kohta. Ja see huvitab ka väga, kas nad kasutavad puud rahvuslikus käsitöös, kui jah, siis mida nad sellest teevad. Rahvuslik käsitõõ üldse on muidugi huvipakkuv teema, ka muud materjalid peale puu.
VastaKustutaPraegu just hakkab õitsema nende rahvuspuu Erythrina crista-galli, panen kindlasti mõne pildi üles, sest ta on neile püha ja üliilus! Puude legendide kohta kirjutasid mu kolleegid terve raamatu "Maagilised taimed ja taimemaagia", sealt saab palju põnevat infot. Kohalikku käsitööd pole eriti palju veel kohanud, ka turul, kus pidavat müüdama national products, leiab rohkem Hiinas valmistatud rõivaid ja muud jama. Aga annan teada!
VastaKustutaMuy, muy emocionante. Laik.
VastaKustuta