La Pampa regiooni läbides tuli vahepeal sekka lisaks põllumajandusele ka väheke päris pampat, kollaseks kuivanud rohurinde taustal kasvasid vintsked nahkjate lehtedega põõsad, maastik endiselt tasane.
Silt tee ääres viitas Luro pargile. Alvar magas just taga, oli minu sõidukord, seega pidin võtma vastu otsuse, kas minna vaatama või mitte. Sõidetud oli juba üksjagu, midagi väga erilist polnud tähelepanu köitnud, otsustasin sisse pöörata. Väravas pidi ostma pileti, aga kuna olin üksinda autos näha, sain Alvari pealt kokku hoida.
Külastuskeskuses oli väljapanek pampa elustikust.
Sellises võsas ei ole raske ründavat puumat ette kujutada.
Päris tore oli pampas jalutada, päike lõõmas korralikult, kuivaperiood oli tipus.
Edasi sõites nägime teel allajäänud harjasvöölast.
Kommentaarid
Postita kommentaar