Nöörkiri

Eraldi välja toomist muuseumi eksponaatide hulgast nõuab indiaanlaste nöörkiri ehk kipu. Selline kiri oli kasutusel nii Lõuna-Ameerika Andide indiaanlastel kui iidsetel hiinlastel ning Hawai pärismaalastel.
Kipu oli andmekandja, millel märgiti sõlmede abil numbreid või muud infot, nööride arv võis ulatuda paari tuhandeni. Selle abil peeti arvestust maksude laekumisest, koguti rahvaloenduse andmeid, seda kasutati kui kalendrit.

Sõlmkirja alustamiseks võeti jämedam nöör, mille külge hakati siduma peenemaid nööre, mis olid eri värvi ja eri pikkusega. Nöörikestesse seoti sõlmi, mida lähemal oli sõlm jämedale nöörile, seda tähtsam oli asi.   
Ka värvidel oli kindel tähendus. Must tähendas surma, valge hõbedat või raha, punane sõda, kollane – kulda, roheline – leiba. Kui sõlm oli värvitu, tähendas ta arvu: lihtsad sõlmed – kümned, kahekordsed – sadasid, kolmekordsed – tuhandeid.
Nöörkirjast aru saamine ei olnud samuti kerge, seda õpetati lastele juba maast-madalast.

Kipusid esimesest aastatuhandest, millal neid rohkem kasutama hakati, on tänaseni säilinud suhteliselt väike arv.

Kuigi siiani kasutavad mitmed külad kiput kui tähtsat ja rituaalset asja kohaliku kommuuni jaoks.